Super User

Super User

Praesent tempor libero quis nisi luctus ut dictum elit lobortis. Quisque erat elit, commodo sit amet posuere rutrum, varius eu tellus. Donec consequat mauris non sem luctus non sagittis ligula.

Korterelamud investeerisid rekonstrueerimistoetuse abil 2013. aastal 30,3 mln eurot

Published in: Uudised ee
Neljapäev, 13 Märts 2014 11:19

Lõppenud aastal kasutati 339 juhul korterelamute renoveerimisel riikliku finantsasutuse KredEx instrumente, kas siis rekonstrueerimistoetuse, renoveerimislaenu või korterelamu laenukäenduse näol, et muuta hooned energiasäästlikumaks.

„Eestis on enamus korterelamuid ehitatud aastatel 1960-1990, majade soojapidavus on madal ning küttekulud seega suured. Alates 2010. aastast väljastatud korterelamute komplekssele renoveerimisele suunatud toetused on aidanud tänaseks parandada 498 korterelamu soojapidavust ning vähendada energiakulusid. Renoveerimistööde tulemusena saavutavad korterelamud keskmiselt kuni 43-protsendilise energiasäästu,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi kt Triin Reinsalu.

KredExi rekonstrueerimistoetus määrati 2013. aastal 95 kortermajale, mis said toetust kokku 8,3 miljoni euro ulatuses. Kokku investeerisid korterelamud renoveerimisse KredExi rekonstrueerimistoetuse abil 30,3 miljonit eurot.

KredExi soodusintressiga korterelamu renoveerimislaenu väljastasid möödunud aastal Swedbank ja SEB Pank 167 korterelamule kogusummas 16,7 miljonit eurot. Keskmine eraldatud laenusumma oli 100 000 eurot ja keskmine hoone pind 2252 ruutmeetrit.

KredExi korterelamu laenukäenduse sai eelmisel aastal 77 kortermaja käendussummas 4,5 miljonit eurot, mis võimaldas korteriühistutel kaasata pankadest täiendavat finantseerimist 7,7 miljoni euro ulatuses.

Külm jaanuar kasvatas kaugküttega majade küttekulusid

Published in: Uudised ee
Neljapäev, 13 Märts 2014 11:17

Eesti Korteriühistute Liit viis aasta alguses oma liikmete seas läbi iga-aastase küsitluse küttekulude kohta. "Kuigi talv on näidanud tänavu oma mahedamat nägu, polnud jaanuar siiski soe - tänavusest jaanuarist külmem oli keskmine temperatuur vaid aastatel 2003 ja 2010," rääkis küsitluse eestvedaja, Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva.

Jõgeva sõnul on küttekulud kaugküttega majades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga veidi kasvanud. "Üle-eestilises küsitluses osalenute keskmine soojusenergia kulu ühe ruutmeetri kohta oli 24KW/h keskmise hinnaga 1,8 eurot. Üle Eesti erinesid küttekulutused umbes kaheksa korda
- kõige vähem kulus küttele raha tervikrenoveeritud majades Tallinnas,"
rääkis Jõgeva. Küsitluses osalesid korteriühistud kaugküttega elamutest, mille keskmine vanus umbes 42 aastat. “Kõige madalam soojusenergia kulu oli 8,3KWh/m2 kohta ja kõige suurem 71,2 KWh/m2 kohta," räääkis Jõgeva. "Võrreldes eelmiste aastatega on kasvanud tervikrenoveeritud majade arv," tundis ta heameelt. "Kasutusele on võetud alternatiivsed küttevõimalused nagu vesi-õhk soojuspumbad, päikesekollektorid, soojustagastusega ventilatsioon."

Eesti Korteriühistute Liit viib küttekulude küsitlust läbi juba neljandat aastat. Küsitluses osalenud ühistud saavad enda käsutusse ka tulemuste koondtabeli, et võrrelda oma soojusenergia kulu teiste osalenute korteriühistutega. "Paljud renoveerimata korteriühistud kasutavad küsitluse tulemusi üldkoosolekutel renoveerimistsuste vastuvõtmisel, sest tabel näitab selgelt, missugune energiasääst tervikrenoveeritud majades ikkagi on," rääkis Jõgeva.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.
Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Linn aitas ehitusloaga jänni jäänud ühistu juhil hiigelmaja korda teha

Published in: Uudised ee
Esmaspäev, 10 Märts 2014 17:53
Linn aitas ehitusloaga jänni jäänud ühistu juhil hiigelmaja korda teha

Sõpruse pst 202 maja sai täielikult interneti teel hallatava keskkütteautomaatika, kust ühistu esimees toa- või veesooja vajaduse korral kas või maailma teisest otsast muuta saab.

Augusti lõpul esitleti Tallinnas Sõpruse pst 202 Eesti suurimat renoveeritud korterelamut. Aktiivse korteriühistu tubli töö tulemusena sai majast tõeliselt hea näide õnnestunud remondist – energiaauditi kohaselt võivad elanikud arvestada umbes 65% suuruse energiakulude kokkuhoiuga.
Juba pea 14 aastat Sõpruse 202 korteriühistut juhtinud Anvar Kima sõnul oli korralikult tehtud kodutöö tulemusena Kredexist toetuse saamine üsna valutu, ent ühel hetkel tekkis probleeme ehitusloa saamisega.
«Ekslikult arvatakse, et kuna tellismajadel on paksud seinad, siis on nad ka soojapidavamad kui paneelmajad, aga üldjuhul see siiski nii ei ole. Tellismajadel on oluliselt rohkem igasugu pragusid ja vuuke ja meie puhul olid ka rõdud suureks külmasildade allikateks, seetõttu otsustasime need kinni ehitada,» selgitas Kima. «Probleem oli selles, et kuna me ehitasime rõdud kinni, eeldati, et meil suurenevad korterite pinnad ja hakati nõudma 100% kõigi elanike nõusolekut. Aga siin olid teatud seaduste ja määruste tõlgendamise küsimused, mis linnapea Edgar Savisaare ja abilinnapea Eha Võrgu abiga lahendatud said.»
«Hea on tõdeda, et ühistu juhatus on suutnud koolitustel õpitut maja renoveerimisel oskuslikult rakendada. Kiidan väga selle maja juhti, korteriühistu esimeest Anvar Kima, sest minu hinnangul ei ole 162 korteriga maja täisrenoveerimine mitte üksnes suur töö, vaid see on suur juhtimine, seda võib võrrelda mõne suure ettevõtte juhtimisega,» ütles Eha Võrk. «Loodetavasti jätkub linna ja ühistu hea koostöö ka tulevikus.»
Väärtuslikum vara
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on kortermajade renoveerimine äärmiselt oluline. «Energiasäästu kõrval võiks välja tuua teise olulise aspekti, milleks on vara väärtuse tõus elanike endi silmis. Inimesed, kes panustavad maja renoveerimisse, hindavad seda ka rohkem,» rääkis Mardi, kel jagus kiidusõnu ka korteriühistule, mida juhib Anvar Kima: «Renoveerimine saab ikka ja alati teoks vaid tänu aktiivsele ühistule.»
Kima nentis, et sellise hiigelmaja kõigi elanike ühise mütsi alla saamine polnud sugugi lihtne. «Eks alguses on vaikselt alustatud ja kõik tööd, mis on seni ette võetud, on õnnestunud, nii et väike usalduskrediit on mängus,» mainis ta. «Inimesi on väga erinevaid – osa on passiivsemad ja tahavad, et teised kõik tööd võimalikult hästi ära teeks, mõned leiavad, et kogu renoveerimine on üks suur jama ja neil on õigus oma arvamusele. Tänu enamuse toetusele sai kulukas renoveerimisplaan siiski teoks tehtud.»
Kõik algab projektist
Kima sõnul toob ehitus- ja renoveerimistööde puhul edu põhjalik eeltöö, mis tähendab muu hulgas ka tööprojektide tegemist. «Oma kogemustest oskan öelda, et asi algab ikkagi projekteerimisest,» rääkis ta. «Ma ei soovita põhiprojekti pealt teha asju – renoveerimise jaoks peaks olema tööprojekt, kus on sõlmed ka ära märgitud. See hoiab ehitamise käigus kokku nii aega kui ka raha, sest tekib oluliselt vähem üllatusi ja ootamatusi. Projekteerija peab olema muidugi hea ja omama olukorrast ja plaanidest selget ülevaadet.»
Lisaks on kindlasti vaja kaasata pädev ehitusjärelevalve, kuna ilma selleta läheb ühistu enda esindajatel tööde kvaliteedi jälgimisel keeruliseks. Kuid see, mismoodi leida tubli partner ehitusfirma näol, on Kima hinnangul puhas loterii. «Firma nime põhjal ei saa otseseid järeldusi teha, suures osas on see loterii, mismoodi koostöö objektijuhiga hakkab või ei hakka laabuma,» rääkis ühistu esimees. «Palju sõltub firma suhtumisest – kui üritatakse teha asja väga kiiresti ja ehitaja jaoks hästi optimaalselt, ei pruugi see renoveerimise puhul alati mõistlik olla. Kui ehitaja on oma aja väga pingsalt planeerinud, siis ei pruugi samuti head lahendust tulla. Meil läks oma maja renoveerimisel ehitusfirmaga õnneks ning koostöö sujus täpselt nii, nagu vaja.»

Tark ja säästlik maja

Sõpruse pst 202 maja renoveerimise käigus paigaldati majja ka täielikult interneti teel hallatav keskkütteautomaatika, mille parameetreid ühistu esimees vajaduse korral kas või maailma teisest otsast muuta saab. Keeruka soojusvahetite süsteemiga varustatud uudne süsteem on suisa nii kaval, et suudab ka ise toota päris märkimisväärsel hulgal energiat, mis suunatakse tubade ja tarbevee soojendamisele.
Keskmiselt jääb tänu sellele saadav igakuine rahaline sääst 2000 euro piirimaile, mis teeb süsteemi paigalduse tagasimaksu ajaks alla viie aasta. «Paremat investeeringut on korteriühistu jaoks raske otsida,» nentis Kima. «Eelmisel talvel elas pool maja renoveeritud tingimustes ja pool veel remontimata osas, sellest hoolimata hoidsime me sisuliselt selle raha, mis me pangale maksame – 0,94 eurot ruutmeetri kohta –, talvekuudel juba energia pealt kokku.»
Nüüd, kui maja renoveerimine on täielikult lõpule viidud, lubab energiaaudit vähemalt 65% suurust energiasäästu, ent Kima sõnul võib süsteem isegi veel tõhusamaks osutuda.
Tulemus oleneb ka elanikest
Küttesüsteemi haldusliidese kaudu on ka ühistu liikmetele hea näidata, kuhu investeering läks ja mida selle eest vastu saadakse – igakuine energiasääst on selgelt näha ja inimesed võivad kindlad olla, et võetud laenukohustused ja selja taha jäänud tülikas remont ennast kindlasti ära tasuvad. Ent parima tulemuse saavutamine oleneb lisaks targale tehnikale oluliselt ka elanikest endist.
«Kui inimesed ikka talvel aknaid massiliselt lahti hoiavad, siis pole sellest remondist muidugi nii suurt kasu, kui olema peaks,» tõdes Kima. «Lisaks on võimalik saavutada oluline sääst toatemperatuuri väikese langetamise abil – kui teha seda näiteks ühe kraadi võrra, annab see umbes viieprotsendise säästu, mis nii suure maja puhul on juba üsna tuntav hulk. Elanike hoiakute muutus on projekti õnnestumiseks väga oluline.»
Linn on Sõpruse pst 202 ühistut varemgi vastavalt võimalustele toetanud, seda nii majaümbruse korrastamise kui koolituskulude katteks. «2009. aastal aitasime projekti «Hoovid korda» raames rajada Sõpruse 202 maja lastele mänguväljaku. Lisaks on Sõpruse 202 juhatus saanud korduvalt linnalt toetust korteriühistu tegevusega seotud isikute koolituskulude katmisel,» ütles abilinnapea Eha Võrk.
Hiigelmaja Mustamäel

Puhkemaja arhitekt on legendaarne Raine Karp, kelle tuntumate tööde hulka kuuluvad nii linnahall, rahvusraamatukogu kui kunagine Sakala keskus.
Sõpruse 202 asuvas eksklusiivses üheksakorruselises korterelamus on 162 korterit kogupinnaga 9630 m2. Hoone on valminud 1971.
Aastal 1999 asutatud korteriühistu on alates 2000. aastast ühistu esimehe Anvar Kima eestvedamisel majas ette võtnud tohutul hulgal remondi- ja renoveerimistöid. Hoone fassaadi terviklik renoveerimine teostati aastatel 2012-2013, selle käigus soojustati kogu fassaad ja katus, vahetati välja kõik hoone aknad ja renoveeriti küttesüsteem. Hoonele on paigaldatud sundväljatõmbe- ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.
Remondile kulus ligi 2,1 miljonit eurot, sellest 35% moodustas SA Kredex renoveerimistoetus 721 600 eurot, mis ühtlasi on seni suurim toetussumma korterelamule eraldatud rekonstrueerimistoetus.
Omafinantseering oli ligi 1,34 miljonit eurot ning selle tarbeks on korteriühistu võtnud laenu tähtajaga 20 aastat. Laenumakse ruutmeetrile on 0,94 eurot, prognoositav soojussääst energiaauditi alusel 65%

Komplekssel renoveerimisel ja KREDEXi 35%-le toetusega kuumakse ei suurene.

Published in: eesti
Esmaspäev, 10 Märts 2014 16:57
Komplekssel renoveerimisel ja KREDEXi 35%-le toetusega kuumakse ei suurene.

 

Komplekssel renoveerimisel ja KREDEXi 35%-le toetusega kuumakse ei suurene.

Eesti põhjamaises kliimas veedavad inimesed siseruumides kuni 90% ajast. Hea enesetunde ja töövõime säilitamise kindlustab tervislik ja mugav sisekliima. Selle peaksid optimaalsete kulude juures tagama kütte- ja ventilatsioonisüsteemid.

Eesti majad ei ole üldjuhul energiasäästlikud – kui siinsetes kortermajades on aasta keskmine soojuskulu 250 kW/m2, siis sarnase kliimaga arenenud tööstusriikides, näiteks Soomes ja Rootsis, ei ületa soojustarbimine 150 kW/m2. Seega Eestis maksavad korteriomanikud kütte eest meie lähinaabritest 40-45% rohkem.
Joonisel on näidatud soojuskadude jaotus tüüpprojekti järgi ehitatud kortermajas. Nagu näha, kaob suurem osa energiast läbi paneelmaja seinte. Ventilatsiooni osakaal soojuskaos on 20-30%, kuid kehvas seisus aknad võivad põhjustada veel suuremaid kadusid. Katuse kaudu kaob vaid 10-20% soojusenergiat.

Niisiis, renoveerimise otsus on vastu võetud, aga mis saab edasi? Teie elamu seisukorra määramiseks tuleb läbi viia energiaaudit. See näitab, millises seisus on hoone põhikonstruktsioonid (seinad, katus, aknad, uksed, vundament, kelder ja tehnosüsteemid: küte, ventilatsioon ja elektrisüsteem). Auditi põhieesmärk on teha kindlaks, millised elamus teostatavad tööd võimaldavad vähendada tarbitava soojusenergia hulka.
Audit võimaldab kindlaks teha ka teostatavate ehitustööde maksumuse. Nende summade osas soovitame olla tähelepanelik, kuna audiitor ei pruugi teada kõiki ehitushindu. Et teada saada täpsem renoveerimistööde maksumus, näidake auditi tulemusi mõnele ehitusfirmale, kellel on üldrenoveerimise kogemus. Alles seejärel kooskõlastage audit ja tasuge selle eest. See soovitus põhineb korteriühistute koostöökogemusel. Sageli jõuavad valed andmed panka ja KredExisse. Siis on väga raske, pigem isegi võimatu midagi muuta. Valesti arvutatud renoveerimistööde maksumus tekitab olukorra, kus korteriühistu hakkab kokku hoidma:

 

  • loobutakse üldhanke läbiviimisest
  • valitakse kõige odavamad hinnapakkumised, mis on laekunud vastava töökogemuseta ettevõtetelt 
  • valitakse kõige odavamad materjalid, aknad, uksed jne.
  • valitakse ettevõtted, kel puudub energiasäästlike lahenduste loomise kogemus.

 

Kõik see lõpeb sellega, et oodatud soojusenergia kokkuhoidu ei õnnestu saavutada. Selliste ehitusobjektide näitel tekivad kuulujutud korterelamute tervikrenoveerimise ebaotstarbekusest.

Niisiis, energiaaudit on läbi viidud: tehtud kindlaks vajalike tööde loetelu ja kõigi tööde orienteeruv maksumus. Seejärel võib esitada dokumendid pangalaenu saamiseks ja KredExi toetuse taotlemiseks.

Järgmiseks etapiks on projekti koostamine. See põhineb energiaauditi kokkuvõttel. Kompleksse renoveerimise tulemusel (mille käigus soojustatakse hoone, uuendatakse küttesüsteemid, ehitatakse välja soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, võimalusel kasutatakse ka maasoojuspumpasid) vähenevad soojuskaod hoones miinimumini. Nii võib vähendada küttekulu kuni 70% ja luua tervisliku ning mugava elukeskkonna. Eestis toetab SA KredEx kompleksrenoveerimise projekte maksimaalse summa piires, mis moodustab 35% objekti üldmaksumusest. Lisaks toetab ka Tallinna linn selliseid objekte kuni 10% ulatuses renoveerimislaenu summast, mida taotleb korteriühistu. Kõige edukam täisrenoveerimise projekt on teostatud Sõpruse pst. 202 korterelamus ettevõtte Konvil OÜ poolt. Oleme valmis nõustama projekteerimisasutusi.

Sõpruse pst. 202 korterelamust lähemalt

Ehitustööde käigus tuli projekti sisse viia hulgaliselt muudatusi, alates tellismüüritise ankurdamisest ja akende paigaldamisest ja lõpetades soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi projekteerimisega, kooskõlastades seda tuletõrjeinspektoriga.

Kuid oluline on tulemus. Õnnestus saavutada kuni 67% soojussäästu. Tänaseks ei ole igakuise kommunaalteenuste makse muutunud. Graafikutel on näha tegelik soojustarbimine kahes telliskivimajas Sõpruse pst. 202 ja Vilde tee.

Jooniselt on näha, et laenumakse kompenseeritakse soojusenergia kokkuhoiuga.

Kokkuvõtteks:

Soovitatav on teha korterelamu kompleksne renoveerimine, kuna tänu energiakulu vähenemisele saab katta laenukulu, seejuures tagades tervisliku sisekliima ja pikendades elamu eluiga. Just nüüd on renoveerimise ja rahastamise tingimused paremad kui iialgi varem.

Meeleldi jagame Teiega oma teadmisi ja kogemusi. Valige kindlad partnerid.

Energiasäästu annab vaid terviklahendus

Published in: Uudised ee
Teisipäev, 21 Mai 2013 13:13

Ainult terviklahendused võimaldavad saavutada renoveerimisel optimaalse tulemuse – see on viimaste aastate loosung ja suurem osa inimesi nõustub sellega. Tõepoolest, kui seinad on soojustatud, kuid küttesüsteem korrastamata, ei õnnestu saada oodatud energiasäästu.

Kuid komplekssus algab juba projekteerimisest. Oleme kogenud huvitavat nähtust – ehkki iga maja on individuaalne, teistest erinev, on ehitajale üleantavad erinevate majade renoveerimisprojektid omavahel sarnased vähemalt 75% ulatuses, vahel ka enam. Täpselt sama võib näha energiaauditi tabelitest. Jääb mulje, et projekteerija ja energiaaudiitor on kasutanud meetodit „copy-paste“ ja oma töölaua tagant tõusmata koostanud dokumendid, mis on aluseks hoone ja inimeste elukeskkonna parendamiseks aastakümneteks. Kahjuks kasutavad niisugust projekteerimismeetodit meeleldi just suured projekteerimisorganisatsioonid. Näib, et neid ei huvita objektide tegelik erinevus, kuid ehitaja näeb tööd alustades, et ka endisaegsete tüüp-projektide järgi ehitatud majad erinevad omavahel oluliselt.

Näiteks võib tüüp-projekti järgi ehitatud hoonetes olla täiesti erinevad radiaatorid. Samuti on erinevas seisundis ventilatsioonikanalid. Me ei ole kohanud ühtki maja, mille renoveerimisel ei ole selgunud asjaolusid, mida renoveerimisprojekti koostaja ei ole osanud või viitsinud arvestada. Majal on tüüpilised kohad, mida projekteerija peaks projekti koostamisel kohapeal üle kontrollima. Kui ootamatused selguvad alles ehituse käigus, võib see suurendada oluliselt töö maksumust. Ja kui nüüd ehitaja räägib töö tellinud ühistule kallinemisest, peab tellija süüdlaseks ja vastutajaks ehitajat. Sagedamini õnnestub küll kokku leppida, kuid kehtib vana reegel – põhjalik renoveerimiseks ettevalmistus (energiaaudit, renoveerimisprojekt) tasub end ära tähtaegade lühenemise ja parema tulemusega.

Kuidas jõuda komplekssete lahendusteni?

Meie kogemuste põhjal on terviklahenduse esimene vaenlane tellija soov saada mingisugunegi tulemus võimalikult odavalt kätte. Loomulikult on maksumus oluline, kuid meie arvates ei ole oluline ennekõike hind, vaid optimaalne, parim lahendus kõigist võimalikest. Optimaalne lahendus tagab selle, et tööde lõppedes saavutatakse tõepoolest kulude kokkuhoid ja mis samuti oluline – tehtud tööd ei ole vaja mõne aasta pärast hakata ümber tegema.

Madalama hinna nimel jaotavad ühistud näiteks kogu renoveerimisprotsessi alamprotsessideks ja tellivad erinevad tööd erinevatelt fi rmadelt, lähtudes ainult pakkumuse hinnast. Nii juhtubki, et alustades odavalt saadud projekti järgi ehitamist, põrkab ehitaja kokku sellega, mida projekteerija ei olnud arvestanud. Ühistul ju ei pruugi olla teadmisi ja kogemusi projekteerija taseme hindamiseks. Ehk toimuski kogu projekti tegemine „copy-paste“ meetodil?

Komplekssuse tagamiseks soovitame tellijal teha põhjalik eeltöö. On võimalus tellida kogu töö – alates projektist kuni ehituseni – ühest kohast. Võib ka tellida ise nii energiaauditi kui projekteerimise, konsulteerides enne ehitusfi rmaga, kellel on kogemus erinevate projekteerijate poolt koostatud projektide kvaliteedi kohta.

Kogemuste vahetamiseks, renoveerimistööde kvaliteedi tõstmiseks ja komplekslahenduste osakaalu suurendamiseks ehitus- ja renoveerimistöödel otsustasime koos kaasmõtlejatega asutada 2012. aasta kevadel mittetulundusühingu Eesti Energiasäästu Assotsiatsiooni. Üheks eesmärgiks püstitati välja töötada terviklikud energiasäästu lahendused. Assotsiatsiooni liikmetel on kogemused ja visioon optimaalsete energiasäästumeetmete rakendamiseks.

Jagame meeleldi oma kogemusi teie jaoks optimaalse lahenduse leidmisel.

 
Jevgeni Bulankin
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Konvil OÜ on MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon asutajaliige

 

Kui palju õnnestub soojuspumbaga küttekulusid vähendada?

Published in: Uudised ee
Teisipäev, 30 Aprill 2013 07:01
Kui palju õnnestub soojuspumbaga küttekulusid vähendada?

Külmas Eestis kulutame tänamatult suure osa sissetulekust sellele, et omaenda kodus ellu jääda. Üks säästliku kütte võimalus on soojuspump. Kui suure küttekulude kokkuhoiu erinevad soojuspumbad võimaldavad, milline on investeeringu suurus ja kui pikk tasuvusaeg, kirjutab Postimehe kütte erilehes Bestair OÜ müügijuht Marko Ranniku.

Kõrged küttekulud on pannud paljusid inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi, mis pakuks energia tavapärasest suuremat kokkuhoidu ja sellest tulenevat majanduslikku säästu.

Eestis kasutatakse iga päevaga aina rohkem soojuspumpasid – suurem osa nüüdisajal ehitatavatest eramutest varustatakse mingit liiki soojuspumbal põhineva küttesüsteemiga.

Populaarsust koguvad õhusoojuspumbad võimaldavad kütta säästlikumalt ja hoida oma igakuised püsikulud madalal. Kokkuhoid küttekuludelt võib olla märkimisväärne, ent kui suur ikkagi täpselt? Milline on investeering ning kui pikk on tasuvusaeg?

Energia õhust

Kui rääkida säästlikust kütmisest, sobib selleks väga hästi inverteriga õhk-õhk-tüüpi soojuspump. Õhusoojuspump kombineerituna mõne teise alternatiivse kütteliigiga on ideaalne lahendus kiire kokkuhoiu saavutamiseks.

Investeering on mõistlik, jäädes tuhande euro kanti, mis muudab tasuvusaja lühikeseks. Tavalise elektrikatla, -radiaatori vms võrreldes võib soojuspumpade energiatarve olla 30–50 protsenti väiksem.

Näiteks kui soojuspump toodab 5 kWh energiat ja tarbib selleks vaid 2 kWh, siis ülejäänud osa – 3 kWh – on tasuta energia, mis pärineb õhust. Seda nimetatakse kütteteguriks (ingl COP), mis näitab, palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbitava energia suhtes.

Kui küttetegur on 3, tähendab see, et soojuspump toodab kolm korda rohkem kütteenergiat, kui ise selle tootmiseks vajab.

Kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur. Sellepärast tuleb õhusoojuspumba ostmisel jälgida kindlasti kasuteguri muutumist erinevate temperatuuride juures ning vaadata, milliseks kujuneb sellisel juhul aasta keskmine.

Inverteriga õhusoojuspump sobib nii uude kui ka vanasse majja, aga eelkõige sinna, kus on juba olemas elektri-, õli-, gaasi- või ahiküte. Väga levinud on õhusoojuspumpade kasutamine vanades majades, mille tsentraalküte on asendatud elektriküttega.

Paraku on elektri hind iga aastaga tõusnud ja elektriradiaatoritega kütmine kalliks muutunud – elektriradiaatoriga kütmine võib külmadel talvekuudel 60 m² korteri elektriarve kasvatada 80 euroni kuus.

Tasuvus kolm aastat

Pole midagi imestada, et see ajab härjad kaevust alternatiivseid küttelahendusi otsima. Õhk-õhk-tüüpi õhusoojuspumpa on lihtne ja kiire paigaldada ning see sobib ideaalselt pea igasse koju olemasolevat küttesüsteemi täiendama ja olmemugavusi suurendama.

Soojuspump valitakse alati nominaalvõimsuse järgi. Valiku tegemisel on kõige tähtsamaks osaks hoone soojapidavus. Õhk-õhk-tüüpi soojuspump on pakutavatest kõige soodsam ning ei nõua spetsiaalsete küttesüsteemide väljaehitamist.

Kõige külmemal kuul võib kütte elektriarve ulatuda sellisel juhul vaid 25–35 euroni kuus ehk elektriradiaatoriga kütmisega võrreldes on kokkuhoid kahe- kuni kolmekordne. Õhusoojuspump koos paigaldusega maksab ligi 1200 eurot. Olenevalt maja või korteri tüübist, soojustusest ja kasutatavast küttest tasub soojuspump end ära kolme aastaga.

Õhk-õhk-tüüpi soojuspumba kasutamine on lihtne ja mugav kõigi pereliikmete jaoks. Võrreldes elektriradiaatoriga ei tekita soojuspump toas krõbedat ja ebameeldivat lõhna, vaid puhastab olemasoleva õhu ning värskendab seda läbi filtrite ja ionisaatori. Tänu sellele muutub lisaks toatemperatuurile paremaks ka ruumis oleva õhu kvaliteet.

Suvel on selle seadmega võimalik ruumi ka jahutada. Seega on tegemist multifunktsionaalse seadmega, mis kütab, jahutab ja vajadusel eemaldab õhust niiskuse.

Autonoomne õhk-vesi

Põhikütteks sobib hästi õhk-vesi-tüüpi soojuspump, mis kogub üha rohkem poolehoidu nii Skandinaavias kui ka Eestis. See on parim lahendus eramu, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena, mis aitab viia igakuised küttekulud miinimumini.

Õhk-vesi-tüüpi soojus­pump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi.

Seadme peamiseks eeliseks maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine, reageerides kiiremini ning suvel on tarbevesi ja vajalik küte märgades ruumides kättesaadav väga säästlikul moel.

Õhk-õhk-soojuspumbaga võrreldes on õhk-vesi-soojuspump autonoomne ehk mõeldud kasutamiseks põhiküttena, mis ei vaja oma tööks alternatiivse küttesüsteemi olemasolu, nad on kompaktsed ning vajavad hoonesse paigaldamiseks vaid ruutmeetri suurust põrandapinda. Kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse – veesoojendi, juhtarvuti, lisaküttekatel jms.

Täiuslik juhtautomaatika võtab arvesse kõiki parameetreid (välis- ja siseõhu ning vee temperatuur jms) ning juhib soojuspumba tööd sujuvalt ja ökonoomselt. Samuti vabastab täielik automatiseeritus omaniku eramu kütmise ja sooja vee murest.

Enamikku õhk-vesi-süsteemidest on võimalik kasutada ka renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab tarvitada veel õli- või elektriküttesüsteemide asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel juba olemasolevat soojusmahutit.

Soojuspumpade üldinfo

Published in: eesti
Teisipäev, 16 Aprill 2013 09:49
Soojuspumpade üldinfo

 

Soojuspump on seade soojusenergia ülekandmiseks väheväärtusliku soojusenergia allikalt (madal temperatuur) tarbijale (soojuskandjale) kõrgemal temperatuuril. Termodünaamiliselt on soojuspump sarnane külmutusseadmele. Kui külmutusseadme peamine eesmärk on toota külma, võttes vahelt soojust aurustist ning kondensaator väljutab soojuse keskkonda, siis soojuspumbas on vastupidine olukord. Kondensaator on soojusvaheti, eraldades soojust tarbijale, aga aurusti on soojusvaheti, mis kasutab väheväärtuslikku soojust: teiseseid energiaressursse ja (või) tavatuid taastuvaid energiaallikaid.

Pakutavate soojuspumpade ja tarvikute erisused

 

Soojuspumb õhk - vesi

HotJet s (split-süsteem)

Soojuspumb õhk - vesi

HotJet i (hoonesisene seade)

Soojuspumb õhk - vesi

HotJet ask (välisseade)

Soojuspumb soolvesi - vesi

HotJet w (soolvesi – vesi)

 

Soojuspumb vesi - vesi

HotJet w (vesi – vesi)

 Siemens

Siemens veebiserver

Soojuspumpade juhtseaded

RVS41, RVS61

 Soojuspumpade andurid
   
 

Sujuvkäivitusseade

Danfoss

Soojusvahetid

SWEP

 

Ehitus ja renoveerimine (uus)

Published in: eesti
Teisipäev, 16 Aprill 2013 07:48
Ehitus ja renoveerimine (uus)

 

Projekteerimine

Fassaadi tööd

Katuse tööd

  • Katus
  • Fassaad
  • Aknad ja rõdud
  • Kütte
  • Ventilatsioon ja soojustagastus
  • Krohvitav fassaad
  • Ventileeritav fassaad
  • Soojustustamine
  • SBS materjalide katmine
  • Luuki paigaldamine
  • Parapetide soojustamine
  • Ehitus ja Renoveerimis tööd
  • Uus vihmavee süsteem

Küttesüstemid

Aknade ja rõdude paigaldamine

Ventilatsiooni ja soojustagastuse süsteemid

  • Küttesüsteemi paigaldamine
  • Radiaatorite paigaldamine
  • Soojussõlme renoveerimine / ehitamine
  • Individuaalne kütte kulude arvestamise süsteemi paigaldamine
  • Akende vahetamine
  • Veeplekkide paigaldamine
  • Rõdude klaasimistööd
  • Rõdude remont ja saneerimine
  • Rõdupiirete ehitamine
  • Rõdu varikatuste ehitamine
  • Värske õhu ventiilide paigaldamine
  • Olemas olevate ventilatsiooni kanalite puhastamine
  • Ventilatsiooni süsteemi paigaldamine
  • Soojustagastuse süsteemi paigaldamine
  • Automaatika tööd
  • Kaug juhtimine

Eraelamu ehitamine

Picture-5071.jpgCIMG1405.jpg325m.jpgPicture-075.jpgIMG_4453.jpg

Tehtud tööd

Published in: eesti
Esmaspäev, 15 Aprill 2013 12:12

 

Adress  Pind м2 Tööde tüüp
Foto
1 Sõpruse pst 202   Terviklahendus. Soojustamine, Katusetööd, Vent  Foto
       ja soojustagastus, kütte renoveerimine, Akende vahetus.  Foto
2 KÜ Kase 6, Tabasalu    Terviklahendus. Soojustamine, Katusetööd, Vent   Foto
      ja soojustagastus, kütte renoveerimine, Akende vahetus.   
3 KÜ Puhkekodu 67 980 Soojustamine+krohv+laudis  
4 KÜ Mereranna tee 6 10000 Soojustamine+krohv+laudis Foto
5 Tondi 84 Audentes  4000 Polüstürool + armeerimine + krohv Foto
6 Ühisgümnaasium 2800 Krohvimine+värvimine  
7 Lennujaama juhtimiskeskus 100 Polüstürool + armeerimine + krohv  
8 Lennujaama juhtimiskeskus 300 Metallkarkass + lehis  
9 Lennujaama juhtimiskeskus 500 Fassadi värvimine  
10 Männiku tee 104 2200 Polüstürool + armeerimine + krohv Foto
11 Taludevahe 69, Tiskre 600 Polüstürool + armeerimine + krohv Foto
12 Taludevahe 69, Tiskre 1700 Puitkarkass + plekk + dekoratiiv pruss Foto
13 KÜ Kalevipoja põik 5 2800 Polüstürool + armeerimine + krohv Foto
14 Hooned Soomes 1200 Krohvimine+värvimine  
15 Hoone Ehitajate tee 114 220 Polüstürool + armeerimine + krohv  
16 Korterelamu Sipelga 6,8 5000 Polüstürool + armeerimine + krohv Foto
17 Elamu Peetri külas 630 Polüstürool + armeerimine + krohv  
18 KÜ Liivalaia 30 780 Polüstürool + armeerimine + krohv Foto
19 Nõlvaku korterelamu 1300 Polüstürool + armeerimine + krohv  
20 Kiili lasteaed 2200 Polüstürool + armeerimine + krohv Foto
21 Hoone, Endla 10A 2100 Polüstürool + armeerimine + krohv  
22 Laevatehas BLRT Grupp 3800 Polüstürool + armeerimine + krohv  
23 Korterelamu Heki 14 950 Polüstürool + armeerimine + krohv Foto
24 Elamud Tiskres 800 Polüstürool + armeerimine + krohv, laudis Foto
25 TTÜ 340 Polüstürool + armeerimine + krohv  
26 Korterelamu Kaupmehe 7 2000 Polüstürool + armeerimine + krohv  
27 Hoone, Akademia tee 19 1540 Polüstürool + armeerimine + krohv  
28 Korterelamu Uue Maailma 1200 Polüstürool + armeerimine + krohv Foto
29 Elamu, Mai põik 4 1500 Polüstürool + armeerimine + krohv  
30 Elamu, Kollane 7 1000 Polüstürool + armeerimine + krohv  
31 Maru Ehituse AS büroohoon 300 Graniitkrohv  
32 Maru Ehituse AS büroohoon 500 Polüstürool + armeerimine + krohv  
33 Elamu, Siidisaba 12, 13  4400 Polüstürool + armeerimine + krohv Foto
34 OSTEN TOR, Pärnu mnt 110 3500 Polüstürool + armeerimine + krohv Foto
35 Eesti Energia adminhoone 1500 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
36 Elamud Helsingis 400 Polüstürool+armeerimine+krohv  
37 Keskkool Helsingis (Soome) 800 Krohvimine+värvimine  
38 Korterelamu, Kopli tn.82 4000 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
39 Korterelamu, Randvere 17 2000 Polüstürool+armeerimine+krohv  
40 Gümnaasium, Pae tn.5 500 Polüstürool+armeerimine+krohv  
41 Miiduranna hoone 900 Kivivill+armeerimine+krohv  
42 Korterelamu Jüris 1000 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
43 Elamu, Koidula 24 220 Vooderlaud  
44 Elamu, Koidula 24 450 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
45 Elamu, Koidula 24 400 Kivivill+armeerimine+krohv Foto
46 Tallinna Vesi, büroohoone 400 Polüstürool+armeerimine+krohv  
47 Ridaelamu,Põldheina tee 7 500 Polüstürool+armeerimine+krohv  
48 Kalavere Keskkool 1 500 Siseviimistlus tööd  
49 Kalavere Keskkool 400 Kivivill+armeerimine+krohv Foto
50 Kalavere Keskkool 900 Armeerimine+ krohvimine  
51 Korterelamu,Heki tee 16 1 600 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
52 Elamu,Randvere tee 17 2 200 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
53 Korterelamu,Kalda 64 1 200 Polüstürool+armeerimine+krohv  
54 Korterelamu,Kalda 64 3 300 Krohvimine+värvimine Foto
55 Büroohoone Türi 6D 800 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
56 Paldiski mnt.25/27 700 Puitkarkass+soojustus+tsementplaat Foto
57 Büroohoone 800 Polüstürool+armeerimine+krohv  
58 Korterelamu,Vilde tee 144 330 Polüstürool+armeerimine+krohv  
59 Korterelamu,Õismäe tee 31 220 Polüstürool+armeerimine+krohv  
60 Lastekodu Tartus 600 Kivivill+armeerimine+krohv  
61 Sotsiaalmaja, Endla tn.12 1 300 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
62 Elamu, Nelgi tn. 4 1 300 Polüstürool+armeerimine+krohv  
63 Külmhoone BALBINO Viljandi mnt 900 Krohvimine+soojustamine+armeerimine+krohvimine  
64 Elamu, Saku 250 Armeerimine+krohvimine  
65 Mustamäe Raamatukogu 1 100 Polüstürool+armeerimine+krohv  
66 SAKU gümnaasium 2 500 Kivivill+armeerimine+krohv  
67 Elamu Nõmmes 600 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
68 Kauplus KONSUM,Rapla 1 300 Soojustus+tellis, soojustus+laudis, soojustus+STENI  
69 Saksagümnaasium,Tallinn 1 500 Siseviimistlustööd  
70 Büroohoone Türi tn. 10D 3 200 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
71 Hoone, Tartu mnt.16 1 400 Metallkarkass+soojustus+kraamiline plaat Foto
72 Elamu, Ravi tn. 9 1 300 Metallkarkass+soojustus+tsementplaat Foto
      +soojustus+armeerimine+krohvimine  
73 Elamud Viimsis,Sepa tn. 4 000 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
74 Eesti Geoloogia, Keila 300 Polüstürool+armeerimine+krohv  
75 Sotsiaalmaja, Vilde 94 600 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
76 Kino PLAZA, Hobujaama 5 1 500 Armeerimine+krohvimine  
77 Kino PLAZA, Hobujaama 5 2 500 Kivivill+armeerimine+krohv Foto
78 Hotell RADISSON SAS 300 Krohvimine+värvimine Foto
79 Elamu, Koidula 28 350 Krohvimine+värvimine Foto
80 Elamu, Wenzenbergi 20 800 Polüstürool+armeerimine+krohv  
81 Elamu, Roozikrantsi 4 900 Kivivill+armeerimine+krohv  
82 Sotsiaalmaja, Erika tn.11 1500 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
83 Elamukvartall ILMARINE 4000 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
84 Elamukvartall ILMARINE 500 Puitkarkass+soojustus+metallprofiil Foto
85 Mustamäe Lastepoliklinik 600 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
86 Hotell TALLINN 800 Metallkarkass+soojustus+keraamiline plaat  
87 Hotell TALLINN 4 500 Polüstürool+armeerimine+krohv Foto
88 Hotell EXPRESS 1 300 Kivivill karkassi peal+armeerimine+krohv Foto
89 Kivimäe kool 650 Polüstürool+armeerimine+krohv  
90 IRU Hooldekodu 800 Polüstürool+armeerimine+krohv  
91 IRU Hooldekodu 300 Kivivill+armeerimine+krohv  
92 Büroohoone Esmeta 1 100 Puitkarkass+ STENI  
93 Nõmme Lastekodu 600 Polüstürool+armeerimine+polümeerkrohv  
94 Nõmme Lastekodu 700 Kivivill+armeerimine+krohv Foto
95 Astangu 27 900 Metallkarkass+soojustus+Mineriit plaat  
96 Viljandi mnt.18B 550 Kivivill+armeerimine+krohv  
97 Büroohoone 500 Puit karkass+soojustus+Rannila Profiil  
98 Vilte tee 61,65 2x150 Soojustus kivivill + metallvõrk + krohv Foto
99 Retke tee 24 300 Puitkarkass + soojustus + STENI plaat  
100 Sõpruse pst 247 300 Puitkarkass + soojustus + STENI plaat Foto
101 Mustamäe tee 100 300 Puitkarkass + soojustus + STENI plaat Foto
102 Mustamäe tee 194 300 Puitkarkass + soojustus + STENI plaat Foto
103 Tagabergi Maja, Keemia 4 1 100 Puitkarkass + soojustus + STENI plaat  
104 Büroohoone, Kadaka 84C 350 Puitkarkass + soojustus + STENI plaat  
105 Hansapank, Rävala 5 500 Puitkarkass + soojustus + STENI plaat Foto
106 Büroohoone, Rävala 4 2 200 Metall-,puitkarkass+soojustus+STENI plaat Foto
107 Astrodata, Liivalaia 20 400 Metallkarkass+soojustus+STENI plaat Foto
108 Elumaja, Saeveski 2 600 Puitkarkass + soojustus + STENI plaat Foto

Renoveeritud majade küttekulud on väiksemad kui uutes elamutes

Published in: Uudised ee
Esmaspäev, 15 Aprill 2013 10:49
Renoveeritud majade küttekulud on väiksemad kui uutes elamutes

Kortermajade küttekulusid võrreldes selgus, et täielikult renoveeritud majadel on need väiksemad isegi hiljuti ehitatud elamutest..

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) viis Tallinna ja Harjumaa korteriühistute seas tänavu jaanuaris läbi iga-aastase küttekulude küsitluse, kus koguti andmeid 160 korterelamu kohta.

«Viimasel aastal on märgatavalt kahanenud soojusenergia kulu erinevus ühe ruutmeetri kütmise kohta küsitluses osalenud majades,» rääkis EKÜL Tallinna ja Harjumaa büroo juht Raimo Jõgeva küsitluse tulemusi tutvustades.

Ta lisas, et parimad tulemused on saavutatud täielikult renoveeritud kortermajades. «Need ületavad ka viimasel kümnendil ehitatud majade tulemust,» tõdes Jõgeva.
Küsitluses osalenud korterelamute keskmine vanus oli 41 aastat, soojusenergia kulu 1m² kohta 22,63 KWh ning hinnaks 1,71€. «Parim küttekulu oli 10 KWh ja 0,81€  1m² kohta, mis on keskmiselt viis korda väiksem kõige suuremate küttekuludega majadest. Varasematel aastale oli see vahe  üle kümne korra. See tähendab, et enamik uuringus osalenud kortermaju on renoveeritud ning sellega saavutati märkimisväärne energiasääst,» nentis Jõgeva.

 

Kontakt:

Konvil OÜ, Hundipea 5, 10416 Tallinn

Telefon +372 660 3637, Faks +372 660 2106, Gsm +372 5656 9517

E-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , www.konvil.ee

Partnerid:

 
Body
Background Color
Text Color
Link Color
Background Image
Footer
Background Color
Text Color
Background Image