Energiasäästlikud lahendused

Inimkond ei suuda energiata elada. Kõik me oleme harjunud kasutama energiaallikana orgaanilisi kütuseid –kivisütt, gaasi, naftat, põlevkivi jne. On ju üldteada, et nende varud on piiratud. Mistõttu nende kasutamise kulud kasvavad iga päevaga. Lisaks saabub varem või hiljem nende lõppemise päev. Küsimusele "Mida teha energiakriisi lävel?" on juba ammu leitud vastus: on vaja otsida muid energiaallikaid – alternatiivseid, tavatuid, taastuvaid. Samas tekib küsimus: kustkohast neid allikaid saada? Ent energia on meie ümber pidevalt. Seda on nii maas, vees kui ka päikeses. Nii et miks mitte seda kasutada oma kodus soojusenergiaks muutmiseks, lisaks võimaldavad kaasaegsed lahendused ja tehnoloogiad seda teha lihtsalt ja kiiresti. Ainsana hirmutab paljusid vajaduse investeerida uutesse süsteemidesse. Ent pole tarvis unustada, et investeerime homsesse. Ja mitte ainult selleks, et saada tulevikus majanduslikku kasu, vaid ka olla kasulik meie planeedile.

Energiasäästlikud lahendused

Energia on meie ümber pidevalt. Seda on nii maas, vees kui ka päikeses. Nii et miks mitte kasutada selle soojusenergiat oma kodu jaoks, lisaks võimaldavad kaasaegsed lahendused ja tehnoloogiad seda teha lihtsalt ja kiiresti.

 

Soojuspumpade liigid:

Eramutes kasutatakse enim kahte tüüpi soojuspumpi: maasoojus- ja õhksoojuspumbad.

Maasoojuspumbad: kasutavad maa soojust, pinnavett või põhjavett. Suletud tüüpi:

Horisontaalsed. Kollektor paigaldatakse rõngastena või käänuliselt horisontaalsetesse süvenditesse allapoole maapinna külmumispiiri (tavaliselt 1,20 m või enam). See meetod on elamutele kõige kulutasuvam, kui pole maapinnanappust ahelate all.
Vertikaalsed. Kollektor paigutatakse vertikaalselt süvenditesse sügavusega kuni 200 m Seda meetodit kohaldatakse juhul, kui maa-ala ei võimalda ahelat paigutada horisontaalselt või tekib maastiku kahjustamise oht.
Vesipumbad. Kollektor paigaldatakse käänuliselt või rõngastena veekogusse (järv, tiik, jõgi) allapoole külmumispiiri. See on odavaim variant, kuid kindla regiooni jaoks on olemas nõuded veekogu minimaalse sügavuse ja veemahu kohta.

Õhkpumbad:

Välisseade. Soojuse vaheltvõtuallikaks on välisõhk. Tänapäevad suudavad need seadmed töötada temperatuuril kuni -25 C. Samas ei maksa unustada, et mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem tootlikkus.

Siseseade. Siin on soojuse vaheltvõtuallikaks soe kasutatud õhk, mis saadakse mehaanilise ventilatsiooni teel. Ehkki siiani on olemas seadeldised, mis ühendavad endas nii soojuspumba kui ka väljatõmbeventilatsiooni süsteemi.

Soojuspumpade eelised.

Ökonoomsus: Küttesüsteemi 1 kWh soojusenergia andmiseks peab seade kulutama ainult 0,2-0,35 kWh elektrienergiat. Kõik süsteemid toimivad suletud ahelates ega nõua praktiliselt mingeid käituskulusid peale elektrienergia kulu, mis on vaja seadme tööks.

Töörežiim: võimalik talvisest kütterežiimist ümber lülituda suvisesse konditsioneerimisrežiimi; lihtsalt ühendatakse radiaatorite asemel väliskollektoriga fan-coil'id või nn jaheda katuse süsteemid.

Automatiseeritud süsteem: Süsteem ei vaja kasutamisel erihooldust, võimalikud käsitsemised ei nõua erilisi oskusi ja neid on kirjeldatud juhistes.

Individuaalne valik: Iga tarbija saab valida süsteemi vastavalt enda nõuetele, tuginedes madala potentsiaaliga energia stabiilsele allikale, ümberarvestusteguri hindamisele, tasuvusajale jpm.

Kompaktsus: Seadmed on väga kompaktsed ega vaja palju ruumi.

Maja küttekulu arvutamine (köetav pind 200 ruutmeetrit)

Nimetus Looduslik gaas Elektrienergia Diiselkütus Soojuspump
Energiakandja hind 0.75 euro/м3 0.12 euro/kWt 1 euro/l 0.12 euro/kWt
Põlemissoojus 8,9 kW/м3 0,95 kWt 9,4 kW/l 0,27 кВт*tund 
Hind 1кВт*tund 0.08 euro 0.13 euro 0.11 euro 0.037 euro
Elektrikandja nominaalkulu tunnis 2.16 м3/tund 20.21 kWt 2.04 l/tund 5,77 kWt
1 h küttekulu 1.62 euro/tund 2.43 euro/tund 2.04 euro/tund 0,69 euro/tund
Energiakandja aastakulu 4961.80 м3 46484.21 kWt 4697.87 l 13281.20 kWt

Aastane küttekulu

 3721.35 euro

5578.11 euro

4697.87 euro

1593.75 euro

Ventilatsioonisüsteem

Tänapäeval on ventilatsioonisüsteemide peamine ülesanne luua kodus mugav ja tervislik mikrokliima. Samuti aitavad süsteemiandmed reguleerida hoonete temperatuuri, mis toob kaasa kodus vähenenud soojuskaod.

Pakume paigaldamiseks mehaanilist väljatõmbesüsteemi, millel on otsene koostalitlus soojuspumbaga. See aitab meil kõige tõhusamalt teostada soojuse tagastamist ilma ventilatsiooni kahjustamata.

Oluline roll ruumide keskkonnal on hoonesisesel õhuringlusel. Näitena võiks tuua tavalise paneelmaja. Mis juhtub, kui sellises majas on pakettaknad ja soojustatud fassaad, kuid puudub korralikult toimiv ventilatsioonisüsteem!? Sellises korteris puudub vajalik õhuvahetus, õhus hakkab domineerima liiga palju süsihappegaasi ja niiskust, mis võivad märkamatult, kuid raskelt mõjutada elanike tervist (tekivad allergiad ja hingamishäired, unehäired, samuti täheldatakse töövõime langust). Õnneks suudavad kaasaegsed ehituslahendused pakkuda erinevaid võimalusi, mis parandavad sisekliimat paralleelselt energiasäästuga.

Soojusenergia kadu

Keskmine ühe aasta soojusbilanss ja kütte maksumus hoone elamu 3000м2 (21°) Renoveerimata maja Renoveeritud maja (soojustatud piirded, uued aknad, renoveeritud küttesüsteem) Renoveeritud maja ventilatsiooni- süsteemi soojustagastusega (soojuspump)
  MWh/a €/a MWh/a €/a MWh/a €/a
Läbi piirite kadu -450 -32251.5 -153 -10965.51 -153 -10965.51
Ventilatsioonist kadu -150 -10750.5 -150 -10750.5 -150 -10750.5
Heitvee kadu -150 -10750.5 -150 -10750.5 -150 -10750.5
          +150 +5385
KOKKU VAJALIK SOOJUSENERGIA -750 -53752.5 -453 -32466.51 -303 -27081.51
Kaugkütte hind : 71,67 €     Soojusenergia ventilatsioonist Soojusehind : 35,9 €/MWh
Loomuliku ventilatsiooni tõhusus sõltub suuresti ruumide temperatuuri (erikaalud) ja välisõhu erinevusest ning ventilatsioonikanali kõrgusest. Mida madalam on välisõhu temperatuur ja "kõrgem" ventilatsioonikanal (selle piisava ristlõike korral), seda parem väljatõmme ventilatsiooniühenduses tekib. Väljatõmbekanali tõhususele lisaks sõltub õhuvahetuse hulk värske õhu voolu tingimustest korteris. Õhuvahetuse (ventilatsiooni) parandamiseks eluhoone pööningul või katusel paigaldatakse ventilatsiooniseadmed, mis omakorda ühendatakse kasutatud ja töödeldud õhust ventilatsioonisoojuse tagastamise seadmetega. Enne selliste süsteemide paigaldamist tehakse müraisolatsioonitöid. Seadmed töötavad automaatrežiimil, neid reguleeritakse seadistatud automaatika arvelt põhipuldist, kuid rikke korral on võimalik ka teha kõiki toiminguid käsitsi. Kütteperioodil tagatakse ventilaatorite abiga stabiilne väljatõmme korteritest, olenemata välisõhu temperatuurist ja korteri asukohast majas. Suveperioodil, kui korterisse pääsevat õhku ei piirata, saab paigaldada täiendava ventilaatori või kui seadme võimsus lubab suurendada tootlikkust. Sooja kasutatud õhu kogumiseks ventilatsioonisoojuse tagastusseadmesse paigaldatakse pööningule (katusele) uus õhukanal. Jahenemise vähendamiseks ja õhutemperatuuri hoidmiseks isoleeritakse õhukanal kivivillaga. Uus tsentraalne õhukanal ühendatakse vanade šahtidega ... soovitavalt wc/vannituba, kuigi on võimalik kasutada köögišahte, mida tuleb omakorda kohandada. Niiviisi paigaldatakse ka muud ventilatsiooniseadmed, vastavalt selle piirkonna tuleohutusnõuetele ja tellija soovidele (vajadustele). Muidugi ei tohi unustada, et enne nende süsteemide paigaldamist tasub kontrollida ja puhastada vanad õhukanalid (nagu praktika näitab, on paljud on väga määrdunud, vahel isegi täitunud liiva jm ainetega).
Elumaja ventilatsiooni täiustamisel on lisaks wc-st/vannitoast mehaanilise väljatõmbe tagamisel oluline tagada värske õhu juurdepääs korterisse. Sel eesmärgil paigaldatakse *värske õhu torud FRESH* hoone välisseintesse (see on ette nähtud täiendavaks seinaisolatsiooniks) või reguleeritavad võred FRESH aknaraamidesse (kui aknaraami struktuur lubab).

Päike on meie planeedi energia ja elu peamine allikas. Aga inimkonnale polnud see energia enne kaasaegsete tehniliste lahenduste ilmumist jõukohane. Praeguseks ajal on inimkond õppinud päikesest saama nii elektri- kui ka soojusenergiat. Kahjuks ei piisa sellest inimkonna täielikuks enesevarustamiseks, kuid suudab vähendada oluliselt vedelate ja tahkete kütuste tarbimist (kus varud on ammendumas igal aastal, taastumist ei toimu ja selle tulemusena nende hinnad ainult tõusevad). Lisaks ei mõjuta päikeseenergia kasutamine kuidagi keskkonda.

Päikesekollektor

Iseenesest on päikesekollektor päikese soojusenergia kogumisseade (helioseade), mis kannab nähtavat valgust ja lähedast infrapunakiirgust. Erinevalt päikesepatareidest, mis toodavad elektrit otse, teeb päikesekollektor materjali-soojuskandja soojendamist. Soojuskandjat omakorda kasutatakse kütmiseks olmevee ja küttesüsteemivee akumulatsioonipaakides.

 

Päikesekollektorite variandid.

Enamasti kasutatakse kaht päikesekollektorite varianti: lame- ja vaakumkollektorid. Kummalgi variandil on omad plussid ja miinused. Nende valikul peab lähtuma hoone asukohast, päikese aktiivsusest piirkonnas, oma vajadustest ja muudest teguritest.

Teie nõudmiste alusel valitakse välja kollektorikomplekt, kuhu kuuluvad paneelide arv ja tüüp, akumulatsioonipaak, pumbakomplekt, värske vee moodul, küttesüsteemi moodul.

Samuti toimib päikesekollektorite süsteem suurepäraselt kaskaadis koos teiste soojusenergia tootjatega, aidates vähendada nende töökoormust ja muuta seega süsteemi ökonoomsemaks.

Tulemuslikkuse näide

Projektide kirjeldus

Elanike arv   4
Hoone tüüp  Vana hoone (üle 10 aasta) energiatarbimine on umbes 75 kW / m² tunnis
Pigi  45°
Orientatsioon (E = +90°, S = 0°, W = -90°) 
Soojendusega pind  170 m²

Süsteemi asukoht

Pikkuskraad: 24.577°
Laiuskraad: 59.446°
Kõrgus: 9 m

Süüstemi kirjeldus

Kollektorid 4 x SKR500
Üld pind 10
Tank PSC800 + PS800
Valitud päikesesüsteem toodab umbes 4808 kWh soojust aastas, säästes umbes 27% teie soojusenergia aastakuludest.

 

Ülevaade päikese soojusenergiast (aastaväärtused)

Kollektori pindala 10.3 m²
Päikeseenergia üldosakaal 27.5%
Päikeseenergia osakaal vee soojendamiseks 42.5 %
Päikeseenergia osakaal hoone kütmiseks 20.3 %
CO heitmete suurim vähendamine₂ 2,579.3 kg

Päikeseenergia osakaal süsteemis (%)

Kontakt:

Konvil OÜ, Hundipea 5, 10416 Tallinn

Telefon +372 660 3637, Faks +372 660 2106, Gsm +372 5656 9517

E-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , www.konvil.ee

Partnerid:

 
Body
Background Color
Text Color
Link Color
Background Image
Footer
Background Color
Text Color
Background Image